nov 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Mai 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
     
    Brahms ja Martucci. Kammermuusika

    6. veebruaril toimub Kadrioru lossi kaunis saalis kammermuusika kontsert, kus Brahmsi ja Martucci loomingut esitavad Läti tšellist Irina Vylegzhanina ja Itaalia pianist Lyubov Gromoglasova. 

    Giuseppe Martucci oli 19. sajandi teise poole üks tähtsamaid itaalia heliloojaid, keda mõnikord kutsuti ka "Itaalia Brahmsiks". Martucci ei kirjutanud oopereid põhimõtteliselt, püüdes taaselustada itaallaste huvi mitteooperliku muusika vastu. Helilooja sai inspiratsiooni Schumanni ja Brahmsi loomingust, kuid tema muusika paistab ometi silma erilise itaalialiku säraga. Sonaati tšellole ja klaverile kirjutas helilooja vaid 24-aastasena, kuid vaatamata sellele rabab muusika oma küpsusega. See sonaat on kindlasti oma žanri meistriteos, mis väärib sagedasemat esitamist tänapäevastes kontserdisaalides. 

    Järgmisena tuleb ettekandele vaieldamatu tšellokunsti meistriteos - Johannes Brahmsi Sonaat e-moll tšellole ja klaverile op. 38. Selle sonaadi kolm osa paljastavad helilooja teostele iseloomulikke jooni: mehelikku kõla, väljenduse vaoshoitust, ekspressiivsust ja faktuuri plastilisust. Sonaat kannab ebaharilikku pealkirja “Sonate für Klavier und Violoncello”, seeläbi soovis Brahms rõhutada klaveri rolli selles sonaadis. 1862. aasta suvel komponeeris Brahms kaks esimest osa, ning ka Adagio, mida ta hiljem kustutas. Viimane osa sai kirjutatud 1865. aastal. See sonaat on kummardus J.S. Bachile, 1. osa peateema ja finaali fuugateema põhinevad kontrapunktidel nr 4 ja nr 13 raamatust "Fuugakunst". Klaveriteosed – Martucci Nokturn ja Brahmsi Capriccio – tulevad nendele sonaatidele omamoodi eelmänguks. 

    Kontsert on korraldatud Paolo Grassi Fondi toel.