sep 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 okt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
     
    Eesti Keeled ansambel, Mari Jürjens ja Vaiko Eplik

    Tuule Kann - kannel 

    Ella Maidre - basskannel

    Jaak Sooäär - elektrikitarr 
    Ain Agan - kitarr 

    Mari Jürjens - laul, kitarr

    Vaiko Eplik - laul, kitarr 

    1999. aasta alguses kutsus Ain Agan kokku kahest kandlest ja kahest kitarrist koosneva omanäolise keelpillikvarteti, milles kohtusid rahvamuusika ja jazz, suuline pärimus ja autorilooming, traditsioon ja innovatsioon. Veel samal aastal esineti mitmel Eesti festivalil ning aasta hiljem ilmus kvarteti esikalbum “Holy Lake”. Kannelde ja kitarride kooskõla osutus uudseks ja isikupäraseks ning kvartett sai endale nime - Eesti Keeled.

     

    2001. aastal sai alguse Eesti Keelte tihe koostöö Riho Sibula ning Jaak Johansoniga, mille tulemusena ilmus kaks albumit - "Sabaga täht" (2002) ja "Kella tiksumist..." (2004). Mõlemad plaadid on pärjatud Eesti Muusikaauhinnaga folk/etnoartisti kategoorias. Eesti Keeled tegutsesid väga aktiivselt kümmekond aastat ning esinesid korduvalt ka väljaspool Eestit - Prantsusmaal, Iirimaal, Norras, Rootsis, Hiinas ja Leedus. 

     

    Emakeelepäeval ühinevad Eesti Keeltega Mari Jürjens ja Vaiko Eplik, et Jaak Johansoni ja Riho Sibula mälestuseks mängida jälle neid toredaid laule ja lugusid.


    “Kes nende kontserdil käinud, teab, et nad toovad sõnumeid allikalt.” 
    (Postimees, 7.9.2002) 
    “Üle mitme-setme aja midagi täiesti täiuslikku ning ilusat.” 
    (Aktivist 6/2002 “Sabaga tähe” kohta) 
    “Sellist asja pole minu ammu juhtunud, et ei saagi plaati järjest kuulama hakata, sest esimesed kuulatud lood kisuvad ennast kohe kordama.” 
    (Postimees, 18.5.2002 “Sabaga tähe” kohta) 
    "Ehedalt eestimaine õhkkond annab end tunda ka muusikas: lihtsad ja kammerlikud laulud mõjusate eestikeelsete sõnadega." (ajakiri Muusika "Sabaga tähe" kohta)