Piletiinfo
Tasuta!
Tasuta!
Jaak Kadarik - näitus "Vikatikontsert"
Näitus Vikatikontsert sisaldab 1990ndate teisel poolel valminud pintselilmutatud fotogramme.
Pildid sündisid nii:
Mustvalgele fotopaberile asetasin vikatid, sirbid ja taimed.
Valgustasin fotopaberit. Ilmuti ja kinniti kandsin fotole pintsliga. Pesin fotokeemia paberist välja. Valgustasin kilovatise halogeeniga 10 cm kauguselt fotopaberit. Panin fotogrammi pesunöörile kuivama.
Niisama hõlpsasti need pildid sündisid.
Muidugimõista oli vaja ka selle peale tulla, et Mahtra Talurahvamuuseumist laenutada vanu kulunud vikateid-sirpe.
Oktoobris-novembris 2023 galeriis RÜTMAN esitletud pildid sobituvad teema poolest lõikustänupüha ja hingedeaja meeleolusse.
Piltidele lisaks on galeriis hõbelõngaga nagidesse poodud vikatid ja sirp.
Nendel saab mängida pisikese haamrikese ja traadijupiga oma lugu.
2007 aastal salvestasin oma loo ka videosse, mida saab näitusesaalis
kaeda-kuulata. Et tollal kasutasin 9 vikatit, siis sündinud heliteose
nimekski „Kontsert üheksale vikatile“.
Mõni päev tagasi maalisin vikati-sirbimotiivi aluseks võttes JÄÄRAPÄÄ.
See taies on vaadeldav kõrvalruumis, hämaras kohtvalguses. Viide
möödunud mihklipäevale. Jäärast saab hõlpsasti teha oina ning oinal
(nagu meilgi) teadupoolest oma mihklipäev.
Oinas vaevalt seda teabki? Aga meie? Sestap pean sündi, surma ja
nende vahele jäävat lugu aiva meeles, olen tänulik tänasest päevast,
hetkest, võimalusest olla, näha, kogeda, taibata (kui taipan) ja tänada
kallite hingede eest, keda mu elusse antud. Ja kõnelda vaatajaga
pildikeeles.
Pildid sündisid nii:
Mustvalgele fotopaberile asetasin vikatid, sirbid ja taimed.
Valgustasin fotopaberit. Ilmuti ja kinniti kandsin fotole pintsliga. Pesin fotokeemia paberist välja. Valgustasin kilovatise halogeeniga 10 cm kauguselt fotopaberit. Panin fotogrammi pesunöörile kuivama.
Niisama hõlpsasti need pildid sündisid.
Muidugimõista oli vaja ka selle peale tulla, et Mahtra Talurahvamuuseumist laenutada vanu kulunud vikateid-sirpe.
Oktoobris-novembris 2023 galeriis RÜTMAN esitletud pildid sobituvad teema poolest lõikustänupüha ja hingedeaja meeleolusse.
Piltidele lisaks on galeriis hõbelõngaga nagidesse poodud vikatid ja sirp.
Nendel saab mängida pisikese haamrikese ja traadijupiga oma lugu.
2007 aastal salvestasin oma loo ka videosse, mida saab näitusesaalis
kaeda-kuulata. Et tollal kasutasin 9 vikatit, siis sündinud heliteose
nimekski „Kontsert üheksale vikatile“.
Mõni päev tagasi maalisin vikati-sirbimotiivi aluseks võttes JÄÄRAPÄÄ.
See taies on vaadeldav kõrvalruumis, hämaras kohtvalguses. Viide
möödunud mihklipäevale. Jäärast saab hõlpsasti teha oina ning oinal
(nagu meilgi) teadupoolest oma mihklipäev.
Oinas vaevalt seda teabki? Aga meie? Sestap pean sündi, surma ja
nende vahele jäävat lugu aiva meeles, olen tänulik tänasest päevast,
hetkest, võimalusest olla, näha, kogeda, taibata (kui taipan) ja tänada
kallite hingede eest, keda mu elusse antud. Ja kõnelda vaatajaga
pildikeeles.