juuli 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 aug 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 sep 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 okt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
    Piletiinfo
    Pilet 15 eurot kuni 27. novembrini. Alates 28.11 hind 20 eurot.
    Märksõnad: muusika, flamenko, Pääru Oja, Indrek Kruusimaa
     
    Kontsert Pääru Oja ja Indrek Kruusimaa
    1. detsembril kell 19 Juuru Rahvamajas Pilet 15 eurot kuni 27. novembrini.
    Alates 28.11 hind 20 eurot.

    Tund enne algust avatud kohvik

    Info 5620 2664

    Kontserti toetab Eesti Kultuurkapital

    Pääru Oja ja Indrek Kruusimaa on kaks flamencokitarristi, kelle kirglik kontsert kütab kuumaks ka kõige külmema Eesti ilma ja südame. Kuigi Pääru Oja on tuntust kogunud oma tundlike osatäitmiste eest Eesti Draamateatris, filmides ja isegi Ntflixi seriaalis, ei astu ta ometi üles näitekunsti vallas, vaid mängib koos kitarrist Indrek Kruusimaaga rütmikat lõunamaist muusikat. Oma teekonnast flamenco muusika juurde kõneleb Pääru Oja nii:
    “Tegelikult sai meie tegu alguse juba aastaid tagasi, kui ma alles keskkoolis olin ja suure imestusega Gipsy Kingsi mehi vaatasin ja kuulasin, nagu Indrek omagi keskkooli aegu. Ja siis kuulsin, et meil Eestiski üks oma, punase peaga mustlane on. Küsisin talt siis paar tundi. Rohkem mina talle maksta ei jaksanud. Aga selle paari tunniga reetis ta oma saladuse.
    Raamatu, kust tema omal ajal ja mina nüüd, kõik õppinud olen, Juan Martin’I “El arte flamenco de la quitarra.” Aastad läksid. Mina jõudsin tööle Draamateatrisse. Kus mind Guidoga ühte garderoobi pandi. Eks ta siis vahel mind mängimas kuulis. Ja ükskord küsis, kas ma kellegagi koos ka mängin. Ütlesin, et ei. Ta küsis, kas ma Indrek Kruusimaast kuulnud olen. Ütlesin, et olen, et ta mängib jõle hästi, et talle võiks ju kunagi rütmi lüüa küll, kui ma hakkama saaksin. Nii see asi tookord jäi. Läks vist oma kaks aastat, kui ükspäev Guits ütles, et teil on Kruusikaga kontsert, andis kahe kuupäeva vahel valida. Üks neist sobiski meile mõlemale. Nii see esimene kontsert tehtud saigi. Kahe Eesti punapäise mustlase.”