Piletiinfo
3 €
3 €
Sobib lastele
Näitus "Veerandsada"
Helja Sepp näitus "Verandsada"
Esmakordselt oli minu lapivaip väljas 1999. aasta Suurel Paunvere Väljanäitusel, kus selle eest sain kiitusekirja ja 5 Paunvere rubla. Näitusel „Veerandsada“ esitlen 25 aasta jooksul lapitehnikas õmmeldud ning varrastel kootud külakirjalisi ja linnalugudega tekstiile. Nende loomiseks on andnud mulle ainest Eestimaa külad. Paigad, kus on voolanud eestlaste elu ja kus on sündinud meie rahvuslikud mustrid. Olen lapitekstiilide kaunistamiseks kasutanud sõbakirjatriibu mustreid, suurräti ruute, naast- ja pindpõime ornamente, lapiliste ja roositud tekkide kompositsiooni- ja värvilahendusi. Linnalugude sünniks on andnud mõtteid Tartu värviline ajalugu ja tänapäev ning linna muutuv pale läbi aastaaegade.
Olen sündinud 1952. aastal Siberis, kuhu minu vanemad küüditati Palamuse lähedalt Vaidavere külast. Tartu Ülikooli majandusharidus ja tegutsemine ratsionaalses ärimaailmas ei ole mind seganud nautimast käsitöö ja värvide ilu. Oskused ja armastuse käsitöö vastu olen pärinud oma emalt, kes 1931.a. lõpetas Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi kodumajandusklassi.
Lapitööga tegelen alates 1998. aastast. Osalen järjepidevalt Eesti Lapitöö Seltsi aasta- ja grupinäitustel. Isikunäitused on olnud Tartu Jaani kirikus, Põltsamaa Niguliste kirikus, Tartu Maavalitsuse aatriumis, Rahvakunsti ja Käsitööliidu galeriis, Elva Linnavalitsuse saalis, Eesti Põllumajandusmuuseumis, Jõgeva kultuurikeskuses, Tabivere kultuurimajas, Pajusi kultuurikeskuses.
Tunnen oma Maarja-Magdaleena koduses ateljees tekstiilitööst suurt rõõmu ja soovin seda ka teistega jagada.
Esmakordselt oli minu lapivaip väljas 1999. aasta Suurel Paunvere Väljanäitusel, kus selle eest sain kiitusekirja ja 5 Paunvere rubla. Näitusel „Veerandsada“ esitlen 25 aasta jooksul lapitehnikas õmmeldud ning varrastel kootud külakirjalisi ja linnalugudega tekstiile. Nende loomiseks on andnud mulle ainest Eestimaa külad. Paigad, kus on voolanud eestlaste elu ja kus on sündinud meie rahvuslikud mustrid. Olen lapitekstiilide kaunistamiseks kasutanud sõbakirjatriibu mustreid, suurräti ruute, naast- ja pindpõime ornamente, lapiliste ja roositud tekkide kompositsiooni- ja värvilahendusi. Linnalugude sünniks on andnud mõtteid Tartu värviline ajalugu ja tänapäev ning linna muutuv pale läbi aastaaegade.
Olen sündinud 1952. aastal Siberis, kuhu minu vanemad küüditati Palamuse lähedalt Vaidavere külast. Tartu Ülikooli majandusharidus ja tegutsemine ratsionaalses ärimaailmas ei ole mind seganud nautimast käsitöö ja värvide ilu. Oskused ja armastuse käsitöö vastu olen pärinud oma emalt, kes 1931.a. lõpetas Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi kodumajandusklassi.
Lapitööga tegelen alates 1998. aastast. Osalen järjepidevalt Eesti Lapitöö Seltsi aasta- ja grupinäitustel. Isikunäitused on olnud Tartu Jaani kirikus, Põltsamaa Niguliste kirikus, Tartu Maavalitsuse aatriumis, Rahvakunsti ja Käsitööliidu galeriis, Elva Linnavalitsuse saalis, Eesti Põllumajandusmuuseumis, Jõgeva kultuurikeskuses, Tabivere kultuurimajas, Pajusi kultuurikeskuses.
Tunnen oma Maarja-Magdaleena koduses ateljees tekstiilitööst suurt rõõmu ja soovin seda ka teistega jagada.
Kuva kaardil