sep 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 okt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27
    Piletiinfo
    sissepääs 4 €, ukraina sõjapõgenikele tasuta
     
    Orelipooltund
    Orelipooltunnis esineb Soome organist Marianne Gustafsson Burgmann.

    Kavas A. G. Ritter, J. Rheinberger, N. W. Gade

    Muusikadoktor Marianne Gustafsson Burgmann alustas oreliõpinguid 1984. aastal Turu Konservatooriumis Erkki Alikoski oreliklassis. Aastatel 1990–1998 õppis ta Sibeliuse Akadeemias kirikumuusikat, orelimängu ja koorijuhtimist, kus omandas 1996. aastal Markku Hietaharju käe all orelimängu A-taseme. Hiljem õppis ta ka Piteå Riiklikus Muusikakolledžis (Luleå Tehnikaülikool), omandades 1998. aastal solisti diplomi ja 2012. aastal kontsertorganisti eriala professor Hans-Ola Ericssoni käe all. Tema debüütkontsert toimus 2000. aasta kevadel Helsingi Toomkirikus. 2021. aasta kevadel lõpetas ta muusikadoktori kraadiga Sibeliuse Akadeemia DocMus Doktorikoolis.

    Lisaks tööle kirikumuusikuna on Gustafsson Burgmann esinenud nii solisti kui kammermuusikuna Soomes, Rootsis, Balti riikides, Tšehhis ja Saksamaal. Teadlasena on ta spetsialiseerunud saksa 19. sajandi muusika esituspraktikatele. Tema sooloalbum Inkoo kiriku orelil Mendelssohni, Rheinbergeri ja Merkeli orelisonaatidega ilmus 2001.

    Gustafsson Burgmann on praegu Kunstiülikooli/Sibeliuse Akadeemia DocMus osakonna külalisteadur ning töötab oma järeldoktorantuuri projektiga “Orelimuusika, filosoofia ja metafüüsika”. Samuti on ta käivitanud uurimisprojekti “Soome orelimängu suuline ajalugu”, mis keskendub õpetaja-õpilase traditsioonidele ja vaikivate teadmiste edasiandmisele. Selle projekti jaoks on ta saanud Soome Kultuurifondi kaheaastase uurimisstipendiumi.
    Kuva kaardil