Rahvusvaheline Nüüdismuusika Festival AFEKT
Vortex temporum
Ukho Ensemble Kyiv (Ukraina)
Helena Tulve (s 1972)
“Languse ööl” (2006/2015)
flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, löökpillidele, klaverile (16’)
Maxim Kolomiiets (s 1981) “Vinyl Snails” (2016)
flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, vibrafonile, klaverile (7’)
Alisa Zaika
“he only dreamed of places now…” (2022)
flöödile, klarnetile, viiulile, vioolale, tšellole, vibrafonile, klaverile (6’)
Pierre Boulez (1925–2016)
“Dérive 1” (1984)
flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, vibrafonile, klaverile (7’)
Jānis Petraškevičs (s 1978)
“Kārtības rituāli” (“Korra rituaalid”, 2021/2022) viiulile, vioolale, tšellole, klaverile (14’)
***
Gérard Grisey (1946–1998)
“Vortex Temporum” (1994–1996)
flöödile, klarnetile, klaverile, viiulile, vioolale, tšellole (40’)
Aja keeris ja teisi lugusid
Sel aastal esimest korda “AFEKTiga” ühinedes esitab Ukho Ensemble Kyiv Gerard Grisey meistriteose – tema “Vortex Temporumi”, mis on “ainus lugu arpedžost ruumis ja ajas, meie kuulmisakna all ja taga”. Selles teoses, mis näitab, kuidas aeg muusikas töötab ja kuidas selle auditoorset tajumist saab teatud muusikaliste vahenditega programmeerida, asetab Grisey kuulaja sõna otseses mõttes aja lehtrisse. Ühe prantslase 1990. aastate keskel kirjutatud teos heidab muu hulgas valgust ühele lehtrile, mida Ukraina kuulajad ja muusikud kogevad praegu iga päev – aeg, mis kulgeb väljakannatamatult aeglaselt, talumatult kiiresti ja murdes oma keeristega elusid.
Jānis Petraškevičsi “Korra rituaalid” kastavad meid aja ringlusse ja lõpmatusse ruumi: on võimatu kirjeldada imestust, mis on inspireeritud põnevatest ja salapärastest heliobjektidest, mis selles ajalises kontiinumis maagiliselt ilmuvad ja kaovad.
Helena Tulve muusikas resoneerivad prantsuse meistrite Grisey ja Boulezi helid, kuid neid muudab “Languse öö” rahutuks tegeva ja võrgutava ilu piinav unenäoline lüürika.
Ukho Ensemble’i helilooja ja oboemängija Maxim Kolomiiets kirjutas 2016. aastal Pierre
Boulezile pühendusena tema 90. sünnipäevaks viimase “Derive I” alusel teose “Vinyl snails”, kuid hoidudes olemast väga tõsimeelne. Teose võtmeks on juba lapsepõlvest tuttava plaadi kuulamine, olles korraga nii postromantiline kui postseriaalne. Plaat takerdub pidevalt ja eksib algusesse, andes vanamoelistele meloodiatele kaasaegse värvingu. Ukho uus vinüül
Grisey looga “Vortex Temporum” jõuab kuulajateni 2023. aasta lõpuks, mille annab välja uus plaadifirma Kyiv Dispatch.
Alisa Zaika ja Maxim Kolomiiets kuuluvad oma kahekümneaastase vanusevahega Ukraina heliloojate eri põlvkondadesse, kuid mõlemad tulevad sama õpetaja Alla Zahaikevõtši käe alt. Ansambel töötas Alisaga esimest korda, kui ta oli vaid kuusteist; tema teos “he only dreamt of places now...” on kirjutatud Ukhole 2022. aasta novembris ja siiani on seda esitatud vaid korra.
Täpsemalt vt www.festivalafekt.ee
vaikusetus
Duo Taavi Orro (klarnet) ja Robert Fleitz (klaver)
Mirjam Tally (s 1976)
“Soe elu jäämäe jalamil” (2014/2016) klarnetile ja klaverile (6’)
Minna Leinonen (s 1977)
“Pheme” (2011) B-klarnetile ja helisalvestisele (7’)
Ernests Vilsons (s 1994)
“an absence of any kind of presence” (2018) klaverile (6’)
Agita Reķe (s 1992)
Uus teos (2023, esiettekanne) klarnetile ja klaverile (8’)
Liisa Hõbepappel (s 1994)
“ANLAGE I: Whalesong” (2023, esiettekanne) klarnetile (6’)
Jānis Petraškevičs (s 1978)
“Klusā Balss” (“Vaikne hääl”, 2023) klaverile (7’)
Platon Buravicky (s 1989)
Sonaat “Plexus” (2020) klarnetile ja klaverile (15’)
vaikusetus
“Universum tekitab heli – see on heli. Selle heli tuumas on vaikus, vaikus, mis tekitab heli, mis ei ole selle vastand, vaid selle lahutamatu hing. Seda vaikust on ka võimalik kuulda.”
—Etel Adnan
Vaikus ei ole heli puudumine, vaid potentsiaal – võimalus lähemalt kuulata, teistmoodi tajuda. Julgustame kontserdikülastajat tähele panema vaikust – vaikust helide, kahe esineja, reaalsuse ja ettekujutatu ning alguse ja lõpu vahel. Missugused helid ja hääled jäävad meile igapäevase müra tõttu märkamata? Selle kontserdiga loob duo Orro-Fleitz ruumi, kus kuulajal on võimalus vaikuse ja vaikusetuse üle mõtiskleda.
Täpsemalt vt www.festivalafekt.ee
Avanemine
Duo Sarah Saviet (viiul) ja Joe Houston (klaver)
Helena Tulve (s 1972)
Uus teos (2023, esiettekanne)
Monika Mattiesen
Uus teos (2023, esiettekanne)
Sarah Saviet ja Joseph Houston
“Unfoldings” (2021)
Rebecca Saunders (s 1967) ja Enno Poppe (s 1969) “Taste” (2022)
“Avanemine” – selles ambitsioonikas programmis uurib Saviet/Houston Duo erinevaid tämbrilisi universumeid, mis hõlmavad viiuli ja klaveri traditsioonilist koosmängu ja
suunavad ka sellest eemale. Oma ühiselt loodud teoses “Unfoldings” (“Avanemised”) rändab duo läbi rea üksteisega haakuvaid ja aeglaselt lainetavaid akorde, põimides kokku püsivaid resonantse. Rebecca Saundersi ja Enno Poppe pööraselt virtuoosses duos “Taste” (“Maitse”) on ühendavaks lõimeks meloodia: teose esimeses pooles “värvivad” viiulimeloodiat klaveri glissando’d ja klastrid, mis koos sostenuto-pedaaliga tekitavad kummitusliku resonantsi, millest viiulimeloodia tekib. Teose teises pooles on kesksel kohal need keerulised klaveriresonantsid, milledest omakorda ilmuvad välja vaevukuuldavad meloodiad, mida siis omakorda täiendavad igatsevad ja killustatud viiuli liinid. Esiettekandele tulevad ka Monika Mattieseni ja Helena Tulve duole kirjutatud uued teosed.
Täpsemalt vt www.festivalafekt.ee
“AFEKT” ja “ÜLE HELI” festival esitlevad
Terra incognita
Kuraatorid Aivar Tõnso ja Sander Saarmets
“Terra incognita” on ruumilistele helidele pühendatud kuulamisõhtu. Aivar Tõnso ja Sander Saarmets otsivad nii ajaloo- kui ka isiklikest arhiividest teoseid, mis ületavad aja- ja
žanripiire ning kõnetavad ka tänapäeval.
Avatud on baar
Täpsemalt vt www.festivalafekt.ee
Kuula kaks korda
Triin Ruubel (viiul), Paula Ernesaks (metsasarv), Kärt Ruubel (klaver); kaastegev muusikateadlane Kerri Kotta
György Ligeti (1923–2006)
Trio viiulile, metsasarvele ja klaverile (1982)
Festival “AFEKT” tähistab nüüdismuusika klassiku György Ligeti 100. sünniaastapäeva AFEKT Solistide kontserdiga, kus kõlab Ligeti loomekaare pöördeline teos “Trio”, mis
esitatakse kaks korda. Kahe esituse vahel kommenteerib teost ja esitust muusikateadlane, Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Kerri Kotta.
Täpsemalt vt www.festivalafekt.ee
Spekulatiivsed harmooniad
Harmonic Space Orchestra
Thomas Nicholson (s 1995)
“Minimal surface 2” (2023, esiettekanne)
häälele, veerandtoon-flöötidele, tromboonile, viiulile, vioolale, tšellole (15’)
Marc Sabat (s 1965)
“Jean-Philippe Rameau” (2012)
veerandtoon-altflöödile, tromboonile, tšellole
Liisa Hirsch (s 1984)
“Vseva’s Light” (2008) klaverile
Liisa Hirsch
“Page One” (2003/2023) klaverile
Marc Sabat (s 1965)
“Nocturne” (1996) klaverile
Marc Sabat
“Etude” (2017) klaverile
Catherine Lamb (s 1982)
“The Additive Arrow” (2021/2022)
veerandtoon-bassflöödile, tšellole ja süntesaatorile
Berliinis tegutseva puhtale häälestusele spetsialiseerunud ansambli Harmonic Space Orchestra liikmed esitlevad kava, kus on eesti helilooja Liisa Hirschi ning ansamblistide
Catherine Lambi, Thomas Nicholsoni ja Marc Sabati teosed, mis hõlmavad resoneerimise, harmoonilise sulandumise ja ebatäpsuse alaseid ideid, Jean-Philippe Rameau’ intonatsiooniteooriaid ja sisemise/välise sulandamist tonaalseks väljaks.
Harmonic Space Orchestra esineb koosseisus: Catherine Lamb (hääl), Rebecca Lane (veerandtoon-flöödid), Marc Sabat (viiul), Thomas Nicholson (vioola, klaver, süntesaator), Lucy Railton (tšello), Weston Olencki (tromboon).
Kontserti toetab Goethe Instituut
Täpsemalt vt www.festivalafekt.ee
Identiteedi piirid
Ansambel Spółdzielnia Muzyczna (Poola)
Georges Aperghis (s 1945)
Trio klarnetile, tšellole, klaverile (10’)
Sara Glojnarić (s 1991)
“sugarcoating #2” (2017) klarnetile, tšellole, klaverile (10’)
Dobromiła Jaskot (s 1981)
“Hagalaz” (2004) klarnetile, tšellole, klaverile (12’)
Helena Tulve (s 1972)
“Rimlands” (“Äärealad”, 2012) klarnetile, tšellole, klaverile (14’)
I secret garden – blanc II secret garden – noir
Ville Raasakka (s 1977)
“Vanishing Point” (2013) klaverile (5’)
Maxim Kolomiiets (s 1981) “Shadow Speaker” tšellole
Identiteedi piirid. Meie valitud programm tekitab küsimusi geograafiliste piiride ja heliloojate kultuurilise identiteedi seoste kohta. Milliseid omadusi võime leida Prantsusmaale elama asunud kreeklase, Austraalias elava poolaka või aastaid Saksamaal töötava horvaadi muusikast? Kas on midagi, mille poolest tunneme ära Balti riikidest pärit muusika? Kas globaalses kultuuris ja reaalsuses, kus mõtted ja ideed voolavad vabalt ja selgelt, on sellistel küsimustel üldse mingit tähtsust? Pakume välja mitmekesisest muusikast koosneva kava, seda nii kõla kui tähenduse poolest, ning ehk (loodetavasti!) ületame ja laiendame kuulaja taju piire.
Kontserti toetab Adam Mickiewiczi Instituut
Täpsemalt vt www.festivalafekt.ee
a.e.g.
Cyberstudio
Monika Mattiesen (flöödid, süntesaator Soma-Pipe)
Ülo Krigul (prepareeritud klaver), Sander Saarmets (helidisain, live-elektroonika, video)
Kaija Saariaho
“NoaNoa” flöödile ja live-elektroonikale
Ülo Krigul
“streeeech” bassflöödile, prepareeritud klaverile ja fonogrammile
Sander Saarmets
Uus teos (2023, esiettekanne)
Monika Mattiesen
“Nest/Pesa” bassflöödile, süntesaatorile Soma-Pipe ja live-elektroonikale
Mart Siimer
“Pöörlev gloobus” flöödile ja fonogrammile
Jüri Reinvere
“a.e.g.” / “t.i.m.e.” flöödile, videole ja live-elektroonikale Täpsemalt vt www.festivalafekt.ee
Signaalid
Sander Saarmets (modulaarsüntesaatorid)
Kavas Sander Saarmets ja vabad improvisatsioonid
Sander Saarmets loob arenevaid helimaastikke, kus lihtsad tämbrid ja külmutatud ajahetked võivad muutuda meloodiateks ja põimuda kompleksseteks rütmistruktuurideks.
Modulaarsüntesaatorite maailmas kujunevad kõik muusikalised protsessid elektrivoolu kontrollimise läbi – toimub signaalide teadlik suunamine. Laval on lisaks modulaarsüntesaatoritele ka elavad taimed, kes sensorite vahendusel muusikaliste sündmuste kujunemisele kaasa aitavad. Mõnikord külm ja kauge, siis jälle soe ja intiimne, Saarmetsale meeldib jälgida analooghelide haprust ja ettearvamatust.
Täpsemalt vt www.festivalafekt.ee