René Eespere 70
"Vaikuse sümfoonia" - sügisel tähistab Rahvusooper Estonia ühe tuntuma Eesti helilooja, René Eespere 70. sünnipäeva autorikontserdiga.
Dirigent: Arvo Volmer
Solistid: Esther Dorado Suela (flööt), Marcel Johannes Kits (tšello), Karis Trass (metsosopran), Reigo Tamm (tenor), Kristel Pärtna (sopran), Heldur Harry Põlda (tenor)
Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester
Kava:
Flöödikontsert nr 2
Epigrammid VIII ja IX soolohäältele ja orkestrile
„Concertatus celatus“ tšellole ja kammerorkestrile
„Kuues päev“ sümfooniaorkestrile
„Vaikuse sümfoonia“ oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
René Eespere muusikas ühinevad puhas mängurõõm ja rituaalne paatos. Tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle, mistõttu on tema loomingus kesksel kohal sõnumiga vokaalteosed ning liikumisstiihiast kantud kontserdižanr. Helikeeles põimuvad barokk- ja rockmuusika mõjud, sekka mõjutused eesti rahvamuusikast.
Flöödikontsert nr 2 on kirjutatud 2003. aastal ning on pühendatud Maarika Järvile, kes oli ka teose esmaesitaja. René Eespere: „Selles kontserdis tulevad juba päris selgelt esile uusbarokilikud jooned nii ideelis-filosoofilises ja inimese tundeseisundist lähtuvas väljenduses (inimese suhe eksistentsi ja religiooni) kui ka teatud kompositsioonitehnilistes vahendites. Pean oluliseks ka kõla- ja tämbrivärvinguid.“ Kontserdil soleerib Esther Dorado Suela, Rahvusooper Estonia orkestri flöödirühma kontsertmeister. Tema mängu iseloomustab suurepärane tehnika, elegantne musitseerimine ja kaunis toon. Ta on mänginud mitmetes suurtes Euroopa orkestrites nagu Orquesta Sinfónica de Talavera, Västerås Sinfonietta ja Rootsi Kuningliku Ooperiteatri orkester. Tema kõrgetasemeline pillimäng on teinud temast ühe nõutuma flöödimängija nii oma kodumaal kui ka Põhjamaades.
Kokku on Eespere ajavahemikus 2001–2014 kirjutanud üheksa Epigrammi paar tuhat aastat tagasi loodud ladinakeelsetele tekstidele. Algselt soolohäältele ja klaverile kirjutatud teostest on tänaseks valminud versioonid orkestrisaatega ning kontserdil kõlavad VIII ja IX Epigramm esiettekandes.
„Concertatus celatuse“ (2004) esiettekanne kõlas Eesti Muusika Päevadel Marius Järvi esituses, kellele teos on pühendatud. Autor on kontserdi kohta öelnud: „Concertatus celatus – varjatud võitlus. Elamine on ise üks suur võitlus. Nii mõnigi saab seda juba varakult tunda. Õnnelikele on see vaid eneseleidmise vaevaline tee.“ Solistina astub lavale Marcel Johannes Kits, kes on üks andekamaid noori tšelliste. Eelmisel aastal võitis ta kuninganna Elisabethi nimelisel muusikute konkursil Belgias kolmanda koha ning on George Enescu nimelise võistluse laureaat. Ta on solistina esinenud mitmete nimekate orkestrite ees: Brüsseli Filharmooniaorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Läti ja Leedu riiklikud sümfooniaorkestrid, Peterburi Sümfooniaorkester, Valloonia Kuninglik Kammerorkester, Tallinna Kammerorkester, Moskva Kammerorkester, Müncheni Kammerorkester, George Enescu Filharmooniaorkester jpt. Marcel Johannes Kits mängib Francesco Ruggieri 1674. aastal Cremonas valmistatud tšellol ja kasutab Prantsuse meistri Victor Fétique’i umbes 1900. aastal valmistatud poognat. Nii pilli kui poogna on tema kasutusse andnud Saksa fond Deutsche Stiftung Musikleben.
„Kuues päev“ (2003) on orkestriteos, milles autor mõtiskleb inimese olemuse üle. „Nagu on kirjas Vanas Testamendis: kuuendal päeval lõi Jumal inimese. Kes seda usub, kes mitte, aga siin maailmas me oleme. Millised me siis oleme – head või halvad? Või on meis kõigis nii ühte kui teist? Kakskümmend aastat tagasi maalisin inimesest (endast?) just sellise muusikalise pildi.“
Kontserdil kõlab ka üks olulisemaid Eespere eetilis-eksistentsiaalse sõnumiga vokaalsümfoonilisi teoseid, oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile „Vaikuse sümfoonia“ (1989, tekst Malle Talvet), mis samuti kõlab uue orkestratsiooniga esmaettekandes.